12. klass läbi, kuid mitte veel läbu

20. juunil aastal 2009 lõpetas Värska Gümnaasiumi ka 12. klass.

Aktus oli nagu aktus ikka. Kuna klassis on valdav enamus raamatusarja Videvik fännid, siis astuti aulasse sisse ja sealt välja Bella uneloo saatel, mis tõi nii mõnelegi liigutusepisara silma.

Ei ei, see pole matusebüroo seinaleht ning kaastundeavaldusi pole tarvis. Tegu on hoopis rõõmsate ja ellu astuvate noortega, kellest tehti taoline tore pildialbum. Aka aastalõpuraamat.


Tegelikkuses näevad nad välja aga taolised:

Nüüd jääb vaid oodata Kroonika moepolitsei Urmas Väljaotsa kommentaare a la "Selleaastane kostüümiämber" ning "Päeva parimad valikud."

Kaks tublimat lõpetasid kuldmedaliga, ülejäänutele jagas direktriss vaid sulanud šokolaadimedaleid.

Palju nalja valmistas ka klassi enda sõnavõtt. Meie püstolreporteril õnnestus see salvestada oma mälupulgale ning tuua otse Värska 24 toimetusse. Siin see on:

Meie koolipäevi võiks ilmestada üks lihtsakoeline luuletus:
Iga päev me lähme kooli
Seal istume me oma tooli
Peale kooli autorooli
Ja siis hüppame kohe voodi

--paus—

Õppimisest me ei hooli
Nii arvasid meist enamus pedagooge.

Mõnikord lõppes meie koolipäev lõunasöögiga, enamaks ei jätkunud jaksu. Või oli meie seas lihtsalt loomulik kadu.
Õppetöös juhindusime sellest, et Värska on ju „Hüä olõmisõ kotus“, kõik peab olema meeldiv ja rahulik. Vastavalt vajadusele võtsime endale vabu päevi. Milleks end liialt pingutada?

Õpetajad panid meid lahendama erakordselt elulisi ülesandeid, nagu näiteks „Lammas pluss lammas on 2 lammast, võtame sellest ruutjuure“
Ka nimetati meid põllumeesteks, kuna tulime kevaditi tundi poriste jalanõudega.
Teine kord hüüti meid naerupallideks ja tihti käskis mõni õpetaja meil end kobida.

Aga lähme nüüd tõsisemaks. Tahaksime öelda nagu Mahler.. „Traditsioonid on suur laiskus“ Kuid meie ei mahu traditsiooniliste õpilaste hulka.

Tahame vabandada õpetajate ees, kes on meie pärast rohkesti halle juuksekarvu katvat värvi kulutanud. Täname ka lapsevanemaid, kes on meile alati abiks olnud ning kenasti üle elanud kõik kohvitamised õpetajatega ning manitsevad telefonikõned pedagoogidelt.
Loodame, et teie vaev saab meie poolt ükskord heldekäeliselt tasutud.

Tahaks öelda, et meie seas on palju talendikaid noori ning lõpetuseks kõlab meie klassi esituses muusikapala nimega „Lõpupäeva lugu“. Viisi ja sõnade autor Kätlin Vaher. Esitab 12. klass oma saatebändiga.

Edasi suundusid kõik oma lillesülemitega kodudesse torti sööma ja šampust jooma. Või mõne puhul oleks vist korrektsem öelda... midagi kangemat trimpama, kuid see las jäägu asjaosaliste endi südametunnistusele.